Lugesin Aire Soosaare tööd kiviktaimla kohta:
http://airesoosaar.blogspot.com/2015/05/kiviktaimla-olemus-ja-selle-rajamine.html#comment-form
Tööst saab väga põhjaliku ülevaate kiviktaimla rajamisest, ülevaate saab nii ajaloost kui mõistetest.
Väike kokkuvõte kiviktaimla postitusest:
Sõna «kiviktaimla» on väga üldine ja tähendab igasugust lillepeenart, mille kujundusse kuuluvad kivid.
Kiviktaimla tuleks rajada päikesepaistelisele ja valgusrikkale kohale. Suurim viga on, kui kiviktaimla on rajatud absoluutselt tasasele kohale. Täiesti tasases aias tuleb reljeef luua kunstlikult. Reljeef on mägedest pärit taimedele sama oluline, kui päike, sest kiviktaimla taimed on tundlikud liigniiskuse suhtes. Mägitaimed ei talu suurte puude lähedust, seisvat vett, seisvat õhku ega rammusat ja tihedat mulda.
Erinevalt paljudest teistest maadest on Eestis kasutada looduslikult lausa kahte materjali kiviktaimla rajamiseks – pae- ja raudkivi. Ühes kiviktaimlas võiks kasutada üht tüüpi kive vastavalt sellele, milliseid looduses teie ümber leidub. Seega võiks Põhja-Eestis kasutada rohkem paekivi, Lõuna-Eestis graniitmunakive. Suurtest kividest rajatud kiviktaimla mõjub loomulikult, paljudest väikese mõõtmelistest kividest kokku pandud peenar on rahutu.
Raudkivi
Paekivi
Esimesena paigutatakse kohale just kivid, need on kiviktaimla skeletiks. Kui skelett on paigas täidetakse kivide vahe killustikuga ja lõpuks lisatakse muld.
Kivide paigutamist tuleb alustada tagumistest, suurematest kividest. Kõikide kivide paigale sättimisel jäta alati kivide laiemad küljed allapoole. Kivi on õigesti paigas siis, kui ta enam ei kõigu ja on leidnud oma sisemise rahu. Kiviktaimla ääre poole paiguta madalamad kivid. Kivide peenemad otsad peavad jääma suunaga kiviktaimla keskosa poole. Enne ülemiste kivide kohalesättimist tuleb alumiste kivide vahele sobitada taimed, sest pärast on seda väga raske teha.
Kiviktaimlates domineerivad madala kasvuga püsikud, millele võivad ühe - ja kaheaastased lilled aktsenti pakkuda. Kogu taimestatavat pinda ei kaeta ühetaoliselt madalate taimedega, vaid nende vahele istutatakse ka kõrgemakasvulisi taimi. Taimi rühmitades tuleb meeles pidada, et osa siin kasvavaid liike ei õitse kauem kui kuu – ülejäänud ajal on esil lehestik.
aed-mägisibul sort `Grand new heavie´
´
Taimed peab istutama mullasegupinnast pisut kõrgemale, sest kogu peenar tuleb pärast istutamist katta vähemalt kolme sentimeetri paksuse kiviklibukihiga. Kattekiht püsib kogu aeg kuiv ja aitab vältida taimede juurekaela mädanemist. Samal ajal ei lase kattekiht niiskusel alumistest kihtidest auruda ja vähendab umbrohtumist. Selleta kuivaks peenar kiiresti. Taimi võib istutada sügiseni, ent enne külmade tulekut peaksid need jõudma juurduda. Mõistlik on alustada vähenõudlike mägitaimedega ja liikuda siis edasi suurte haruldusteni välja.
Tavaline aiamuld on üldjuhul alpitaimedele liiga savikas ning huumuse- ja õhuvaene. Selleks segatakse olemasoleva mulla hulka turvast huumusesisalduse tõstmiseks. Muld ja turvas moodustavad kiviktaimlamulla huumusliku osa, kuhu lisatakse 50% pallast-ainet ehk liiva. Looduslikult liivastel muldadel tuleb pallastaine ehk liiva kogust vähendada ja turba osa suurendada. Selline õhuline, kuid huumusrikas mullasegu on ideaalne kiviktaimla taimede kasvuks.
