Uurimus multšide, väetiste ja geosünteetide, nende omaduste ja kasutamise kohta

Multšimine

1.       Multšid

Multši all mõistetakse taimede kasvupinnasele või substraadile peale laotud kattematerjali kihti. Multšimise eesmärgiks on eelkõige niiskuse säilitamine mullas ning ka juurestiku külmakaitse talveperioodil. Mõnel määral vähendavad multšid ka umbrohtumist ning lagunedes toimivad pinnaseparandajatena. Multšimine ei ole mitte üksnes tõhus umbrohu tõrjumise ja taimede loodusliku väetamise viis, vaid ka maa harimise ja kompostimise aeglasem moodus. Mullapinnale laotatud multšikihis toimuvad põhimõtteliselt samad bioloogilised ja keemilised protsessid mis metsakõdus. Erinevalt looduslikest protsessidest tuleb multšikihi puhul arvestada lähtematerjali iseärasustega.

Multšimine säästab tööaega ja on soodus ka rahakotile. Aias kulub vähem väetisi ja kastmisvett. Orgaaniliste jäätmete kasutamine multšina vähendab tunduvalt majapidamises tekkiva prahi kogust, kahandades seega prügiveokulutusi.

Pilt 1.  Sageli kasutatakse multše ka dekoratiiveesmärkidel.

Pilt on pärit: http://ideesahver.ee/aed/19597/

2.       Multšide liigid

Laiemalt klassifitseeritakse multše materjali järgi kasutusotstarbe järgi. Materjali järgi jagunevad multšid orgaanilisteks, mineraalseteks ja sünteetilisteks. Kasutusotstarbe järgi jagunevad multšid dekoratiiv-, istutusala- ja pargi-, maastiku- ja rajatiste-, tarbeaia- ning eriotstarbelisteks multšideks.

Orgaanilised multšid	Mineraalsed multšid	Sünteetilised kiled	Kombineeritud multšid
Peenestatud männikoor	Graniitkillustik	Erinevad geotekstiilid	Geotekstiilid või matid koos mineraalsete materjalidega
Põhumatid	Kergkruus ehk keramsiit	Maasikakile	Geotekstiilid või matid koos orgaaniliste materjalidega
Kookosmatid	Dekoratiivkivid	Peenravaip
Rohu- ja põhuhekslid	Klaasgraanulid
Seenekasvatuse jääksubstraat	Kruus
Turvas ja turbagraanulid	Liiv
Paber	Merekarbid
Puiduhake, sh toonitud hake	Tellisepuru
Kompostide sõelumisjäägid, kompost	dekoratiivkivid
Kakaoubade koored

Tabel on pärit: Aino Mölder " Haljasalade kasvupinnased ja multšid", Tartu 2012Tabel 1. Erinevatest materjalidest multšide näited.

Orgaanilisi ja mineraalseid multše saab maastikuehituses kasutada nii üksinda kui kombineerituna sünteetiliste multšidega. Viimase puhul on orgaanilise või mineraalse multšikihi paksus õhem, sest puudub oht multšikihi kiireks segunemiseks kasvumullaga.

3.       Multšide kasutamine

Multšide kasutamine muudab aia hoolduse kergemaks ja lihtsamaks, sest see ei lase umbrohul vohama hakata ning samas ilmestab ka aia üldmuljet. Multše on erinevaid nii värvi, tekstuuri kui ka materjali poolest. Multšimiseks kasutatavaid puidulaastusid värvitakse eri tooni, et anda aiale põnevam ja omanäolisem ilme. Aia erinevates osades tuleks kasutada erineva suurusega multši.

Pilt 2. Näide erinevate puiduhakete kohta.

Pildid on pärit: http://istutustoodmururajamine.weebly.com/orgaanilised-ja-mineraalsed-multscaronid.html

Tavaliselt laotatakse multš suuremale istutusalale ülepinnaliselt. Puude võraalused multšitakse tavaliselt igaüks eraldi. Multš laotatakse umbes 7 cm paksuse kihina (tihenenult) tasandatud istutusalale või istutatud puude võraalustele ringidele, jättes vabaks puutüve vahetu ümbruse 10 cm raadiuses. Multšitavalt pinnalt eemaldatakse umbrohud; eriti hoolikas tuleb olla mitmeaastaste juurumbrohtude eemaldamisel. Multši laotamiseks valitakse aeg, mil kasvupinnases on piisavalt niiskust; kuivale mullale multši ei panda. Enne multši laotamist võiks siiski parandada ka mulla omadusi: mulda võiks lisada komposti, väetist ja muud orgaanilist ainet.

4.       Orgaanilised multšid

Orgaanilised multšid (koorepuru, turvas, puiduhake, murulõikmed, puulehed jne) on taimede kasvuks alati paremad, kui sünteetilised (peenravaip, multšiloor, geotekstiilid) või killustikmultšid.

Okaspuu koorepuru

Põhiliselt on haljastuses seni kasutatud peenestatud männikoorest toodetud multši sest see ei kõdune nii kiiresti kui teiste puude koored. Eesmärgipäraselt valmistatuna ja kasutatuna ongi see üks paremaid ning täidab nii ökoloogilised kui dekoratiivsed eesmärgid. Männikoort on saadaval erinevates fraktsioonides – on nii peenemat, jämedamat kui ka sorteerimata koort, mis sisaldab mingil määral laastusid ja kuusekoore tükke. Püsilillepeenrasse sobib peenema fraktsiooniga koorepuru, piisab 5cm kihist. Põõsaste ja hekkide alla võib panna jämedama fraktsiooniga koorepuru.  Hea kooremultš on valmistatud purustatud männikorbast, ei sisalda puiduosakesi ning on vähemalt aasta aega seisnud. See on sõelutud ühtlastesse läbimõõduklassidesse (fraktsioonidesse) ning sellele võib olla lisatud ka orgaanilisi väetisi. Kooremultš ei tohi sisaldada mürkkemikaale, mulda ja kive, juurumbrohu osakesi ega umbrohuseemneid.

Turvas

Väga hästi sobivad multšimiseks ka neutraliseeritud turvas ning turbagraanulid. Granuleerimata turba kasutamisel on probleemiks, et ta on kerge ning läbi kuivades kannab tuul selle laiali. Turvas ning turbatooted sobivad eelkõige hapulembeste taimede istutusalade multšimiseks.

Turvast kasutatakse sageli multšina roosipeenras. Multšikihi paksuseks 8-10 cm. Eelmisel aastal pandud multšikihi võib kevadel mõneks ajaks eemaldada, et kiirendada mulla sulamist ja juurte kasvu. Multšides jäetakse taimede juurekael  vabaks.

Männiokkad

Kui krunt asub piirkonnas, kus kasvab palju mände, on männiokkaid mõttekas kasutada multšina. Laotatakse 3-5 cm paksuselt. Õhuline ja dekoratiivne multš, kuid sobib ainult happelist keskkonda vajavatele taimedele, kuna tõstab mulla happesust. Männiokkamultš on tõhus tigude tõrjeks, kuna on terav ja vigastab tigusid.

Puulehed

Peenestatud puulehed laotatakse 5-7 cm paksuselt taime juurte ümber. Lehed kõdunevad 2-3 kuu jooksul, siis kaevatakse mulda või vajadusel eemaldatakse riisudes. Multšina on puulehed tõhusad, kuid neid on keeruline laotada ühtlase kihina, samuti ei ole kuigi atraktiivne. Tuulises kohas võib tuul puulehed laiali kanda. Puulehtedega multšitud pinnas võib vajada lisaks lämmastikväetist. Purustamata puulehed kõdunevad väga aeglaselt, u. 2 aastaga, seetõttu need tavaliselt eelnevalt kompostitakse.

Saepuru

Kihi paksus 2,5-3 cm. Enne kasutamist peaks seisma 2 aastat, kuna selle ajaga lagunevad saepurus sisalduvad taimede kasvu pidurdavad ühendid. Ei soovitata kasutada maasikakasvatuses, kuna kleepub marjade külge, halvendades sellega nende kvaliteeti.

Orgaanilised multšid ja nende eelised:

- Paraneb mulla niiskusesisaldus

- Mullapinnale ei teki õhuvahetust takistavat koorikut

- Pärsib umbrohtude kasvu ning vähendab seega ka herbitsiidide kulu, mis on oluline ka keskkonnakaitse seisukohast, kuna mürgid satuvad pinna- ja põhjavette

- Vähendab taimedele stressi põhjustavaid suuri mullatemperatuuride kõikumisi, hoides pinnase soojemana talvel ja jahedamana suvel

- Aktiviseerib mulla elutegevust ja meelitab ligi vihmausse, kes loovad soodsa keskkonna mullas asuvate kasulike organismide paljunemiseks

- Aeglustab kevadel maa sulamist, tänu millele nihkub edasi taimede õitseaeg ning sellest tulenevalt väheneb kevadiste öökülmade kahjustuste oht

- Multšiks kasutatav materjal võimaldab reguleerida mulla happesust

- Vähendab erosiooni

- Alandab tallamisest tekkivat mulla tihenemist

- Muudab nii ilu- kui tarbeaia esteetilist välimust

- Võib suure koormusega aladel vajadusel asendada muru (nt. laste mänguväljakud)

- Varustab taimi orgaanilise väetisega, mistõttu areneb paremini taimede pinnalähedane juurestik (eriti oluline pinnalähedase juurestikuga taimede nagu nt. rododendronite puhul)

- Väldib toiduks kasutatavate taimede ja nende viljade kokkupuudet mullaga tugeva vihma korral, mis on oluline tegur ka taimede kaitsmisel  pinnases tekkivate haiguste eest

- multšitud pinnases kaob vajadus iga-aastase kaevamise ning  sagedase rohimise järele kasvuperioodil

5.       Mineraalsed multšid

Mineraalsed multšid sobivad väga hästi suuremate pindade kujundamiseks. Kasutades erineva fraktsiooni ja värvusega multše on võimalik kujundada erinevaid geomeetrilisi mustreid ja ornamente. Mineraalsete multšide alla tuleb laotada peenravaip, et vältida erinevate pinnasekihtide segunemist.

Pilt nr 3. Näide mineraalsetest multšidest.

Pilt on pärit: http://istutustoodmururajamine.weebly.com/orgaanilised-ja-mineraalsed-multscaronid.html

Väetamine

1.       Väetis

Taimede kasvuks on lisaks mullale vaja taimede toitu – väetist. Väetis ehk väetusaine on aine, mis soodustab taimede toitumist ja sellega kaasnevat kasvu. Taimede kasvukohale väetise lisamist nimetatakse väetamiseks. Taimedele on vajalikud järgmised makroelemendid: süsinik, hapnik, vesinik ja lämmastik põleva orgaanilise aine koostisosadena, fosfor, väävel, kaalium, kaltsium ja magneesium tuhaelementidena. Veel tarbivad taimed mikroelemente, mida nad vajavad küll üsna vähe, kuid mille täielikul puudumisel taimede elu ei ole võimalik. Tähtsamad mikroelemendid on raud, vask, boor, mangaan, tsink ja molübdeen. Väetustarbega tuleb arvestada juba aeda rajades või vähemalt enne taimede istutust.

2.       Väetiste liigid

Väetised jagunevad kahte rühma : orgaanilised väetised ja mineraalväetised. Tähtsamad orgaanilised väetised on sõnnik , virts , kompost ja turvas. Turvast kasutatakse ka loomadele allapanuks ning veetakse seejärel koos sõnnikuga põllule . Mineraalväetised koosnevad suures koguses taimedele vajalikest toitainetest. Mineraalväetisi saadakse maavaradest , aga neid toodetakse ka tööstuses. Lämmastikuühendeid sisaldavad väetisi nimetatakse lämmastikväetisteks. Neid vajab taim eriti kevadel , et kasvada kiiresti ja lopsakaks. Hilissuvel vajavad taimed rohkem kaaliumiühendeid ja fosforiühendeid , et kasvada fosforiväetistega. Suurte saakide saamiseks kasutatakse orgaanilisi ja mineraalväetisi üheaegselt

3.       Orgaaniline väetis

Orgaaniline väetis koosneb erinevate organismide jäänustest või nende elutegevuse tagajärjel tekkinud ainetest. Orgaanilise väetise puhul asuvad mullas leiduvad mikroorganismid väetises leiduvat taimset materjali lagundama ning muudavad selles sisalduvad toitained taimedele kergesti kättesaadavaks. Orgaaniliste väetistega on väiksem oht taimi üle väetada, sest toitained vabanevad aegamööda. Ühtlasi tähendab see, et toitained on sel juhul saadaval pikema perioodi jooksul ning väetama ei pea nii sageli kui mineraalväetiste puhul. Kuna orgaanilised väetised parandavad mulla võimet hoida vett ja toitaineid, võib öelda, et tegu on mullaparandajatega. Samuti aitab orgaanilise väetise kasutamine vähendada sademetest ning tuulest põhjustatud erosiooni ja pinnase pragunemist. Orgaanilised väetised lisavad mulda rohkem looduslikke toitaineid, toidavad pinnases leiduvaid olulisi mikroobe ning parandavad mulla struktuuri. Samas on need tuntud ka oma halva lõhna poolest. Paljud orgaanilised väetised vabastavad toitaineid üsna aeglaselt ning seepärast võivad lilled ja muud taimed enne orgaanilise materjali lõplikku lagunemist toitainete puuduse käes kannatada. Kuna orgaanilised väetised sisaldavad kolme põhilist toitainet (lämmastikku, fosforit ja kaaliumi) üsna vähesel määral, tuleb väetisi sageli suures koguses kasutada, et taimed kõik vajalikud ained ikka kätte saaksid. Olemas on ka kiiretoimelisi orgaanilisi väetisi, kus olulised toitained on taimede jaoks koheselt omastatavad – nahkhiire guaano, kalajahu ning vermikompost (vihmaussi sõnnik).

Orgaanilist väetist on õige anda kohe aeda rajades. Eriti kehtib see murude puhul. Orgaaniline väetis mõjub mullale 7–10 aastat, see parandab mulla omadusi ja tõstab selle huumusesisaldust. Orgaanilist väetist tuleks anda headel huumusrikastel muldadel 10–20 kg/m², lahjadel huumusvaestel ja/või liivastel maadel aga 30–70 kg/m². Kui kasutada aeda rajades komposte, siis 2–3 aasta jooksul lisaväetist anda vaja ei ole. Kompostiga ei tasu turgutada ainult neid peenraid, kus kasvatatakse maitsetaimi.

Pilt 4. Orgaaniline väetis

Pilt on pärit: http://www.postimees.ee/teema/s%C3%B5nnik

Sõnnik

Sõnnik on loomade (sh kodulindude) väljaheidetest, allapanust (näiteks põhust), veest ja pudenenud toiduosakestest moodustunud orgaaniline aine, mida põllumajanduses kasutatakse laialdaselt väetisena. Sõnnikut kasutatakse väetisena, sest see sisaldab suhteliselt palju taimedele olulisi toiteaineid ja -sooli, näiteks lämmastiku- ja kaaliumiühendeid. Samuti sisaldab sõnnik rohkesti mikroorganisme, kes aktiviseerivad mullaprotsesse. Sõltuvalt kuivainesisaldusest saab eristada tahedat (>16 %), poolvedelat (8–15 %) ja vedelat (<8%) sõnnikut. Vedelat sõnnikut kutsutakse ka lägaks. Sõnniku, eriti selle komponendi virtsa hoolimatu kasutamine ja jõudmine keskkonda kahjustab sealseid ökosüsteeme ja veekogudesse jõudes võib esile kutsuda eutrofeerumist ja veeõitsenguid.

Sõnniku toitainesisaldust tuleb arvutada standardväärtuste või laboratoorsete analüüside abil. Tavaliselt on iga sõnnikukoorem erinev. Samuti on oluline märkida, et mitte kogu sõnnikus sisalduv lämmastik, teised toitained ja orgaanilised ained ei ole taime jaoks kohe lahustuval kujul olemas, vaid need tuleb enne mineraliseerida. See tähendab, et esimesel aastal pärast laotamist on taimedele kättesaadav vaid osa lämmastikust.

Sõnniku toitainesisaldus ei ole taimede jaoks optimaalne, sest võrreldes lämmastikuga (N) sisaldab see liiga palju fosforit (P) ja kaaliumi (K). N/P suhet võib muuta läga eraldamise või biogaasiprotsessidega, kuid sageli tuleb toitaineid täiendada teisi väetisi kasutades. Võrreldes lägaga on tahkes sõnnikus vähem sellisel kujul lämmastikku, mis on taimedele kättesaadav. Kuna tänu mineraliseerimisele vabaneb N orgaanilises aines aeglaselt, suudavad pika kasvuperioodiga taimed (nt mitmesugused heintaimed) kasutada vabanevat lämmastikku paremini, kui näiteks lühema kasvuperioodiga teraviljad. Seetõttu on teraviljade jaoks kevadel sobivam kasutada läga ja uriini kui tahket sõnnikut, sest selles on rohkem taimedele kättesaadaval kujul olevat lämmastiku.

Kui kasutada kanasõnnikut, siis juhinduda pakil olevatest soovitustest, sest linnusõnnik on mitu korda kangem kui teised orgaanilised väetised.

Pilt 5. Kanakaka graanulid.

Pilt on pärit: http://www.hortes.ee/est/taimekaitse-hooldus/vaetised/granuleeritud-kanasonnik-10l

Kompost

Kompost on orgaanilise aine aeroobsel lagunemisel (kompostimisel) tekkiv ebameeldiva lõhnata, huumuserikkas ja stabiilne lõppsaadus. Kompost on looduslik väetis. Orgaaniliste ainete lagundamist viivad peamiselt läbi mikroorganismid (mesofiilsed ja termofiilsed bakterid), aga ka mitmed seened. Lagunemisprotsesside alguses madalatel temperatuuridel osalevad protsessis ka väga paljud makroorganismid: herilased, sipelgad, ümarussid, kakandid, vihmaussid, liblikate röövikud jne.

Edukaks kompostimiseks peavad olema täidetud järgmised tingimused:

*Kompostitav materjal tuleb üldjuhul peenestada. Mida väiksemad on osakesed, seda kiiremini orgaaniline aine laguneb.

*Kompostitav materjal peab olema paraja niiskusega. Liiga märjas materjalis jääb puudu õhuhapnikust ja algab anaeroobne lagunemine, millest annab märku ebameeldiv hais. Kuivemaks saab komposti, kui lisatud materjal, nt niidetud muru ja puulehed lisatakse kuivalt. Väga kuiva komposti aga peaks hoopis kastma.

*Kompostitavas materjalis peab olema õige süsiniku ja lämmastiku vahekord C: N = 30:1 Loomulikult on ideaalset vahekorda raske saavutada. Kuid hea on teada, et just ristiku ja kõrrelise seguses muruhakkes on see suhe 26:1, umbrohul 25:1, kase-, vahtra ja tammelehtedel ~ 50:1, kartulipealsetel 25:1, taimsetel toidujäätmetel 12-35:1, kõdunenud saepurul ~ 200:1, nisuõlgedel 125:1.

Sellest järeldub, et parima komposti saab just murust, umbrohust, lehtedest ja toidujäätmetest.

*Kompostisegu on vaja suve jooksul paar korda segada, et erineva niiskuse ning lämmastiku ja süsiniku vahekorraga komponendid jaotuksid ühtlaselt.

*Kompostihunnik võiks jääda mõõtmetesse 1,2 x 1,2 x 1,2m.

*Kompostitav materjal tuleb laduda kihiti ja visata kihtide vahele mulda.

*Komposti hulka ei tohi panna liha, kala, leiba, vorsti, konte, söe- ja grillsöetuhka, sigarette, ravimeid, pähklikoori, haigeid taimeosi, tänavapühkmeid, tolmuimeja tolmukotte.

Pilt 6. Kompost.

Pilt on pärit: http://et.wikipedia.org/wiki/Kompost

4.       Mineraalne väetis

Mineraalväetised koosnevad vähemalt osaliselt (teinekord ka üleni) sünteetilistest ainetest. Tavaliselt kasutavad väetiste valmistajad oma toodetes nii orgaanilist kui sünteetilist päritolu tooraineid ning lisavad väetisele veel erinevaid komponente. Kõik oleneb sellest, milliseid kasvutingimusi on vaja luua ning mida täpselt kasvatatakse. Mineraalväetised sisaldavad suuremas koguses taimede kasvu edendavaid toitaineid (lämmastik, fosfor, kaalium) kui orgaanilise väetised. Seejuures on tegu kiiresti vabanevate toitainetega, nii et taimed saavad kõik vajaliku kohe kätte. Kui taimed vajavad kiirkorras turgutust, siis on mineraalväetis kahtlemata kõige mugavam valik. Keemiliste sünteetiliste väetiste kasutamine ei aita mulda parandada. Pikaaegne sünteetiliste lisandite kasutamine mõjub lausa vastupidiselt ning kaotab ära mullas elutsevad kasulikud mikroobid. Selle vältimiseks segatakse mulda sageli mitmesugust orgaanilist materjali nagu sõnnikut või komposti. Kui vihmavesi või kastmisvesi jõuab taimede juurtest allapoole, võib see kaasa tuua leostumise ehk mineraalainete väljauhtumise. Lämmastik on leostumisele iseäranis vastuvõtlik. Liigne mineraalväetiste kasutamine võib viia pinnase sooldumiseni ning see omakorda mõjub taimedele kahjulikult. Sünteetilisi mineraalväetisi toodetakse fossiilkütustest.

Pilt 7. Mineraalväetis.

Pilt on pärit: http://juhendaja.ee/wp-content/uploads/2014/10/548.jpg

Mineraalväetiste kohta on soovitusi raske anda, kuna nende valik on hästi suur. Julgelt võib eelistada kindlale kultuurile mõeldud väetisi nagu näiteks roosiväetis, kartuliväetis, maasikaväetis, rodoväetis. Kuid üldjuhul saab kasutada ka aia üldväetisi. Spetsiaalväetisi tuleks kasutada siis, kui ei ole aeda turgutanud kompostiga ja mulla viljakus on kesine. Vajalik väetisekogus oleneb mulla viljakusest. Jälgida tuleb väetisepakil olevat juhendit. Reeglina jääb väetisekulu 10–60 g/m² vahele. Maksimaalseid väetamisannuseid maksab kasutada vaid savikatel maadel, liivased pinnased ei suuda sinna antud toitaineid kinni hoida.

Mineraalväetised liigitatakse toiteelementide rohkuse sisalduse alusel järgmiselt:

•         Lihtväetised. Need sisaldavad ühte taimedele vajalikku põhitoiteelementi (N, P või K) või mikroelementi. Näiteks karbamiid (N), ammooniumnitraat (N), superfosfaat (P) jt.
•         Kompleksväetised. Need sisaldavad kahte või kolme põhitoiteelementi ja lisaks veel ühte või mitut mikroelementi. Näiteks Kemira Cropcare 10-10-20 (N,P,K ja mikroelemendid), Osmocote (N, P, K ja mikroelemendid), kristal-N (varem nimetati kristalliiniks) (N, P, K) jt.

Kompleksväetised

Kompleksväetise igas graanulis on kõik makro- ja mikroelemendid sama sisaldusega. Väetiste tähistus tuleneb põhiliste toiteelementide sisaldusest. Esimesel kohal on lämmastiku sisaldus elemendina, teisel kohal fosfori ja kaaliumisisaldus oksiidina. Kui toiteelement puudub märgitakse see nulliga. Mikroelementide jm toiteelementidega rikastatud kompleksväetiste nimetuses tuuakse välja ka kasutatud elementide sisaldus. 18-9-9 +2S tähistab väetist milles on 18% lämmastikku, 9% difosforpentaoksiidi ja 9% kaaliumdioksiidi ning 2% väävlit. Kompleksväetised sisaldavad vähem ballastainet ja on koostiselt ühtlased. Ideaalne ühtlikkus saavutatakse tooraine vedelate komponentide segamisel ning hilisemal kuivatamisel ja granuleerimisel. Ka mõõtmetelt on graanulid ühtlased. Kompleksväetiseid soovitatakse kasutada kultuuride väetamisel kui eesmärgiks on saavutada keskmine või kõrge saagitase. Sõltuvalt ilmastikust ja prognoositavast saagist on soovitatav kasutada lisaks põhiväetisele lisaks spetsiaalset juurevälist lisaväetist, mida antakse koos taimekaitse pritsimislahusega.

5.        Väetamise nipid

Pilt 8. Väetamise nipid.

Pilt on pärit: http://juhanipuukool.ee/?et/nouanded/vaetamine_aias.html

Geosünteedid

1.       Geosünteedid

Geosünteedid jagatakse:

•         geotekstiilid,
•         geovõrgud,
•         geomembraanid,
•         geosünteetilised savivahekihid ja
•         geokomposiidid.

Polümeerseid materjale kasutatakse pinnase omaduste parendamiseks viimastel aastatel järjest rohkem. Toodete nomenklatuur on plahvatuslikult kasvav. Nende kasutusalad on väga mitmekesised.

Peamised kasutusalad:

•       pinnase tugevdamine;
•        pinnase veejuhtivuse vähendamine;
•       pinnase veejuhtivuse suurendamine;
•        pinnasekihtide eraldamine;
•        nõlvade pindade kindlustamine.

Lähtematerjaliks geosünteetide valmistamisel on polüester, polüpropeen, polüetüleen, polüvinüül, polüamiid jne.

2.       Geotekstiilid

Geotekstiilid on kõige levinumad geosünteetilised materjalid, kuna nende kasutusvaldkond on väga lai. Orgaanilise multši alla oleks hea panna geotekstiili aga mineraalse multšide all on kindlasti vaja kasutada geotekstiili, et vältida mulla segunemist kiviklibuga ja hoida ära umbrohu läbikasvamist.

Aianduses kasutatavad kiled ja kangad on enamasti toodetud taimede kaitsmiseks külma või umbrohtumise eest. Varjutuskangaid kasutatakse päikesepõletuse vältimiseks

Filterkangas

Filterkangas on polüpropüleen kiududest valmistatud kiudkangas, mida kasutatakse nii  haljastuses, kui teedeehitusel pinnase tugevdamiseks, külmakaitseks ja umbrohu  tõkestamiseks.  Kangas on viltjas, vett läbilaskev ja keemiliselt neutraalne ning vastupidav maapinnas esinevate hapete ning aluste suhtes. Filterkangas eraldab erinevaid mullakihid üksteisest, takistab nende segunemist, tugevdab  struktuuri ja tõkestab külmunud maapinnast tulenevaid kahjustusi. Filterkanga kasutamine  säästab kulutusi, kuna mulla parandamiseks kulutatakse vähem materjali ja aega ning  hooldamine on lihtsam. Erosiooniohu korral kaitseb filterkangas erodeeruva kihi alla asetatuna selle kihi  kadumist voolava vee, näiteks sademete mõjul, samuti tugevdab varisemisohtlikke piirkondi.  Filterkangas laseb läbi vett ja õhku, hoiab lahus maapinna- ja ehituskihid, filtreerib  sademeid ning takistab mittevajaliku pinnasekihi sattumist ehituslikku kihti. Filterkanga kasutamine on põhimõtteliselt ühekordne. Ehituslik maa-ala puhastatakse puudest ja kändudest ning mullakiht kooritakse. Seejärel laotatakse filterkangas laiali ja selle peale asetatakse kruusakiht. Filterkanga abil on mudased rannakaldad võimalik muuta liivarandadeks. Filterkangas asetatakse sel puhul talvel jääle ja kaetakse liivaga. Jää sulades langeb kangas koos liivkihiga mudakihi peale. Kanga tiheda struktuuri tõttu muda sellest läbi ei pääse.

Pilt 9. Filterkangas.

Pilt on pärit: http://tuotteet.etra.fi/DEV/ee/g13105916/tuotekortti

Katteloor

Valge polüpropüleenist kangas külmaõrnade taimede kaitseks. Samuti aitab katteloori  kasutamine pikendada taimede võimalikku kasvuperioodi, seega saada varajasemat või hilisemat saaki. Katteloor aitab stabiliseerida öise ja päevase õhutemperatuuri kõikumisi. Lihtsamalt öeldes, loori all jahtub päeval soojenenud maa aeglasemalt. Maailmas on katteloori tootjaid palju, nende kvaliteet on erinev ja hinnaskaala väga lai. Selle abil saab kaitsta taimi kergemate öökülmade ja kahjurite eest ning aitab saada kuni paar nädalat varasemat saaki, või hoida kultuure kauem põllul. Eriti varajase saagi saamiseks varakevadel ja karedaleheliste kultuuride (maasikas, kartul) katmiseks on soovitav 23 grammine loori e. talveloor. See on tihedam, tugevam ja vastupidavam.

Katteloor laotatakse otse kasvava taimestiku peale ja ta ei vaja mingeid kandekonstruktsioone. Äärtest kinnitatakse peamiselt mullaga, aga ka liivakottide, vett täis voolikute, armatuurraualattide vms. Katteloor tuleb paigaldada lõdvalt, jättes piisavalt ruumi taimede kasvuks. Arvestada tuleb ka äärte kinnitamiseks vajalikku riba. Katteloor tuleb maasikatelt ja kurkidelt õitsemise ajaks eemaldada.

Katteloori kasutamise kasu koduaias

• loor on kaalult väga kerge ja kaitseb õrnalt, noori võrseid ja juurdekasvu muljumata

• ultraviolettkiirguse suhtes stabiilne materjali struktuur annab pikaajalise kaitse

• niiskust läbilaskev ja hingav

• väga hea valguse läbilaskvusega, lastes 90% valgust taimedeni

• kaitseb öökülmade eest, tõstab mulla ja õhu temperatuuri

• vähendab tuulekahjustusi

• kaitseb lindude ja ulukite eest

• kerge käsitsi paigaldada.

Pilt 10. Katteloor.

Pilt on pärit: http://www.hortes.ee/est/taimekaitse-hooldus/kiled-kangad/katteloor

Peenravaip

Peenravaip on koduaias ja haljastuses kasutatav polüpropüleenist pinnakattematerjal. See on vett ja õhku läbilaskev, tugev ja vastupidav tallamisele. Peenravaip takistab umbrohtude arengut ja hoiab pinnase niiskena ning vähendab selle erosiooni. On vastupidav ultraviolettkiirguse suhtes. Peenravaip sobib kasutamiseks maasika- ja muudes istandustes, püsilillepeenras, puude- ja põõsaste all umbrohu kasvu takistamiseks, teede rajamisel pinnase kihtide eraldamiseks, puukoolis taimepottide alla jne.

peenravaip laotatakse ettevalmistatud pinnasele, servad kinnitatakse ning terava noa abil lõigatakse X-kujulised istutus- või külviaugud. Ilutaimede istutamisel võib peenravaiba katta killustiku, puukoore vms. multšiga. Peab vastu kuni 10 aastat.

Peenravaiba otstarve ja omadused:

•         neelates päikesevalgust pärsib kangas fotosünteesi ja pidurdab umbrohtude kasvu
•         keskkonnasõbralik vähendades herbitsiidide ja teiste umbrohutõrjevahendite vajadust
•         vähendades aurustumist säilitab mulla niiskust kuival perioodil
•         vähendab oluliselt lillepeenarde hoolduskulu
•        ultraviolettkiirguse suhtes vastupidav
•         jahukastesse ja bakterhaigustesse nakatumise suhtes vastupidav.      

Pilt 11. Peenravaip.

Pilt on pärit: http://www.internetipood.com/et/selteret/65-2818-peenravaip-100g-m2-20m2-4-0m-x-5-0m

Kasutatud kirjandus:

1.       Aino Mölder " Haljasalade kasvupinnased ja multšid", Tartu 2012

2.       http://juhanipuukool.ee/?et/nouanded/multsimine.html

3.       http://istutustoodmururajamine.weebly.com/orgaanilised-ja-mineraalsed-multscaronid.html

4.       http://www.pollumajandus.ee/?PublicationId=c6a9d47a-15de-44f0-82e7-6deec6dd8203

5.       http://ideesahver.ee/aed/19597/

6.       http://et.wikipedia.org/wiki/V%C3%A4etis

7.       Olev Joonase „Katmikkultuuride väetamine“ Tallinn 1986

8.       http://juhendaja.ee/orgaanilised-ja-mineraalvaetised-0564samm0/

9.       http://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%B5nnik

10.   http://www.pikk.ee/balticdeal/praktikad/vaetamine/?newsID=473

11.   http://et.wikipedia.org/wiki/Kompost

12.   http://ak.rapina.ee/katrinu/vaetus/mineraalvetiste_liigitamine.html

13.   http://www.eliseaed.ee/?id=1201

14.   http://www.hortes.ee/est/taimekaitse-hooldus/kiled-kangad/filterkangas

15.   http://www.hortes.ee/est/taimekaitse-hooldus/kiled-kangad/katteloor

16.   http://koduaed.balticagro.ee/et/taimekatted/43-katteloor.html

17.   http://koduaed.balticagro.ee/et/taimekatted/47-peenravaip.html