Turbapeenar

Turbapeenra rajamine

Valisin analüüsimiseks turbapeenra kuna on plaanis see endale aeda rajada. Kuna on plaanis kindlasti rajada mustika ja pohla peenar ning rododendroni peenar, siis sai rohkem otsitud infot nende kohta.

Artiklid mida lugesin:

1. Turbapeera tegemisest üldisemalt

http://www.aiandus.ee/art_loe.php?id=2

2. Pätsidest turbaaia rajamine

http://www.hansaplant.ee/?op=body&id=5&art=936#art936

3. Metsataimede kasvatamine koduaias

http://www.hortes.ee/?op=body&id=13&prn=1&art=220&cid=

4. Rododendron koduaias

http://www.sisustusweb.ee/nipid/3170/hansaplanti-nouanded-rododendron-koduaias-turbaaia-rajamine.html

5. Ja üks video

https://www.youtube.com/watch?v=oAb2AYVe8R0

Mitmed tuntud aiataimed (rododendronid, kanarbikud, eerikad, küüvitsad, mustikad, pohlad  jt) vajavad normaalseks arenguks happelist pinnast. Neile sobiv pH tase on 4-5 ühikut. Tavaline aiamuld on enamasti 6,5-7,5. 

Turbapeenra rajamiseks on kaks võimalust, kas auku või kuhja.

Aukuvisatud turvast ümbritseb tunduvalt vesinikioonidevaesem aiamuld. Ja paraku on aiamulda oluliselt rohkem kui turvast. Vägagi keerukate, ent absoluutselt vääramatute füüsikaliste ja keemiliste protsesside tulemusel neutraliseerub turvas kiiresti ning happelembesed taimed jäävad kiratsema. Järelikult tuleb vältida ümbritseva pinnase ja turba vahetut kontakti. Turba ja pinnase eraldamiseks võime augu enne turbaga täitmist kilega, savitaignaga või peenravaibaga vooderdada. Kui isoleeriv kiht on täiesti vettpidav, siis ei pääse ümbritsevas pinnases olev vesi auku turvast neutraliseerima. Paraku ei pääse vihmavesi ka august välja ja juurte ümber tekib liigvee tõttu vältimatult anaeroobne keskkond, mis taime hukutab. Peenravaip küll takistab veevahetust pinnase ja turba vahel, kuid ei lõpeta seda täielikult. Turvas neutraliseerub aeglasemalt kui vooderdamata augu korral. Oht, et augus olev turvas on rododele sobivast märjem, jääb ka peenravaibaga vooderdades alles. Kilega vooderdamisel tuleb põhja lõigata auke, et vesi liikuma pääseks. Mida rohkem turvast on, seda aeglasemalt ta neutraliseerub ja teda mõjutab vähem mõningane veevahetus pinnase ja turba vahel.

Turbakuhja on pare teha turbapätsidest.  Loomulikumaks piirdeks on turbaplokid, mida tükeldavad ja turustavad mõned turbatööstused. Pätsid on suure noaga või käsisaega üsna hõlpsasti lõigatavad.

Turbapätsidest peenra valmistamine:

1. Vastavalt aiale võib teha nii kandiliste kui looklevate joontega turbaaia. 

2. Turbapätsid tuleb enne ladumist korraks vette uputada,  see on vajalik selleks, et pätsid imaksid endasse niiskust

3. Et pätsid omavahel kenasti ühtiksid, lõigatakse need leivanoaga täpselt sellisesse mõõtu nagu vaja.  

4. Kui turbaaias on plaanis teha mõni osa kõrgem, siis saab pätse ka ükteise peale laduda. Sel juhul on soovitav need omavahel grilltikkude või väikeste bambuskeppidega (ei mädane) fikseerida. 

5. Kui servad laotud, siis lõigatakse turbapätside välimine serv leivanoaga poolvilltu maha. See on vajalik selleks, et pätside välimine serv ei kuivaks ja nii püüavad pätsid ka niiskust paremini.

6. Turbaaia sisemus täidetakse hapu freesturba ja pätside lõikamisest ülejäänud turbaga.

7. Lisaks turbale on väga kasulik turbaaia turbasse segada sisse veel jämedat männikoorepuru. Siia sobib ka kehvema kvaliteediga koorepuru. Koorepuru eesmärgiks on muuta turbaaia mulda õhulisemaks. Turbaaia substraadiga täitmise juures pange algul turvast peenrasse kuhjaga, sest aja jooksul vajub turvas pea 15-20% kokku.

8. Tavaliselt on freesturvas ostes väga kuiv. Turbaaeda turvast lisades tuleb turvast pidevat kasta ja segada.  Selleks tööks varuge aega ja kannatust, sest turba korralikult kastmine võtab päris kaua aega. Kindlasti peab turvas aga peale kastmist ühtlaselt niiske olema. 

Metsataimede kasvatamine koduaias

Metsamarju saab koduaias edukalt kasvatada kui neile sobivad kasvutingimused luua. Jõhvika, mustika ja pohla kasvupinnaseks sobib puhas freesturvas. Mõistlikum on rajada turbapeenar kui et istutada üksikud taimed peenrasse turbaga täidetud auku. Turba sisse võib segada okkakõdu, mille üle rõõmustab eriti pohl.  Turvast peenrasse ladustades on oluline kiht-kihi haaval see kinni tallata ja lõpuks ohtralt kasta. Kasta lausa läbimärjaks. Kui peenrasse tulevad rododendronid, siis neile tihke kasvupinnas ei meeldi. .Põuasel perioodil on kastmine hädavajalik. Kasta võimaluse korral alati õhtuti. Kastmiseks on sobivaim vihma- ja tiigivesi või kraanivesi, millele on lisatud sidrunimahla või veidike sidrunihapet.

Rododendron

Rododendronit ei tasu aias karta. Põhitõdesid tundes on rododendron ja kanarbikulised ühed lihtsamini kasvatatavad taimed. Kõige parem ja muretum viis rododendronite kasvatamiseks tavalise mullaga koduaedades on istutusala rajamine maa peale. Paras kogus haput turvast ühe normaalse rododendroni istutamiseks tavalises aias on 200–300 liitrit. Edaspidi on turbaaia hooldamine väga lihtne. Turbaaiana rajatud rodopeenar on aias kõige vähem rohimist vajav aiaosa, sest rabast toodud turbas puuduvad klassikalised umbrohud. Mõne aasta möödudes vajab turbaed pisut uue turba lisamist, sest aja jooksul kõduneb turvas peenras ja vajub kokku.

Hooldamine

Liiga usinalt pole tarvis hooldada Kui turvastaimla rajamise vaev on ununenud, siis pole uusi katsumusi tarvis karta. Umbrohtu tärkab turbapeenral väga kasinalt. Eriti kui ümbrust regulaarselt niidetakse või kõblatakse. Mingil juhul ei tohi turbaaeda väetada väetistega, mis oma toime lõppedes annavad leeliselise jäägi (näiteks kaltsiumnitraat). Kasutada tuleb vaid eriväetisi. Nendegi puhul pole heldus hea - väetise ülemanustamine toob kasu asemel silmnähtavat kahju. Talvel tuleks turbaaia igihaljaid asukaid varjutada päikese eest varjutusraamidega, -kangaga või kuuseokstega. Päike aurutab nende lehtedest vett välja, aga külmunud pinnasest ei saa taimed oma veevaru täiendada ning lehed pruunistuvad. Katted eemaldatakse alles siis, kui pinnas on sulanud ja karmimate öökülmade oht on möödas. Rodosid saame kevadel aidata, kui leige veega kastes pinnast kiiremale sulamisele virgutame. Heitlehiseid taimi pole varjutada tarvis.

Turbapeenrasse sobivad taimed:

Rohttaimed:

Harilik leviisia (Lewisia cotyledon)

Lamav talihali (Gaultheria procumbens)

Harilik koerahammas (Erythronium dens-canis)
Mägi-naistesõnajalg (Athyrium distentifolium)

Rodo (Rhododendron sp.)

Kanarbik (Calluna vulgaris)

Erika (Erica sp.)

Küüvits (Andromeda polifolia)

Õisküüvits (Pieris)

Harilik kenarbik (Enkianthus campanulatus)

Puittaimed:

Makedoonia mänd (Pinus peuce)

Kanada tsuuga (Tsuga canadensis)

Roomav kadakas (Juniperus horisonthalis)

Kääbus-seedermänd (Pinus pumila)

Palsamnulg (Abies balsamea)

Kokkuvõtteks

Käsitletud allikate puhul võib järeldada, et kõige enam turbaaias kasvatatav taimed on rododendron ja mustikas. Rohkem soovitatakse turbapätsidega peenra rajamist, endal on aga auk juba maa sees, seega tuleb seda varianti katsetada. Põhitõed saab antud allikatest kätte aga ilmselt kõige paremini õpetavad omad kogemused.

Ahhaa efekti tekitas ilmselt see, et tegelikult vajab turbapeenar suhteliselt vähe hooldamist, tundus varem, et vajab rohkem.

Kasutatud materjal lisaks eel nimetatud materjalile:

http://www.annester.eu/teenused/turbapeenrad/